Hobiklõps: BMW 330 E46 “Bullet”

Fotograaf: Алик Маяк Kuigi meile väga meeldivad vanemad autod, siis tänapäeva kiire elutempoga kaasas käimiseks vajavad ka nemad pisut ergutamist....
Read More
Hobiklõps: BMW 330 E46 “Bullet”

Hobiklõps: Dodge Charger aastast ’66.

Fotograaf: Janar Lind Tartu fotograaf Janar Lind püüdis hiljuti kaamera ette ühe vägagi erilise Ameeriklase. Nagu vanasõna ütleb - Enough...
Read More
Hobiklõps: Dodge Charger aastast ’66.

Langeta Kaalu ja Lihtsusta: Kodukootud Lotus 7 Saaremaalt

Fotograaf: Alar Truu Geniaalse Briti autoinseneri ja Lotuse asutaja Colin Chapmani sulest väljus mitmeid imelisi leiutisi - alates veermikutehnoloogiast kuni...
Read More
Langeta Kaalu ja Lihtsusta: Kodukootud Lotus 7 Saaremaalt

Teistmoodi Corolla – Viktori AE86 Levin Coupe

Teistmoodi Corolla – Viktori AE86 Levin Coupe

Kusagil Sikupillis T1 Kaubanduskeskuse üüratu vaateratta valvsa pilgu all, asub üks isevärki garaaž. Müürid selle ümber on pragunenud, loodus ronib vaikselt piki seinu üles ning aeg annab tunda. Aga selle töökoja sadade numbrimärkidega täidetud uksed on lahti, sealt kumab hämarat valgust ning mängib vana raadio. Ajakirjaniku jaoks on miljöö täielikult paika sätitud.

“See koht on nagu JDM Klondike,” ütleb Viktor ja osutab garaaži ees seisvatele projektidele. Reas seisavad vana Celica GT-4, Nissan Laurel ja Toyota AE92 Corolla. Tal on läbi aastate olnud mitmeid huvitavaid autosid ning loo jätkudes kostitab ta meid ka piltidega oma värvikast minevikust. Täna tulime me siia aga hoopis teisel eesmärgil. Me läheme mehe järel rohtunud aianurka, kus ei oota meid ei miski muu kui üks 1984. aasta..

‘Hachiroku ise!

Kui Jaapani autokultuur on sulle võõras, siis võib see masin tunduda kui lihtsalt üks tavaline, tuunitud 1980ndate Toyota. Aga kas oleksid võinud arvata, et see mudel on täpselt sama ikooniline ja kuulus kui näiteks Toyota Supra või Nissan Skyline?

Toyota AE86 ehk ‘Hachiroku (86 jaapani keeles) saavutas tuntuse juba oma tootmisaastatel tänu kaasahaaravatele sõiduomadustele ning pöördesõltlasest 4-AGE mootorile, millele päevast-päeva mägedes ja ringradadel kuuma anti. Tõeline tähesära saabus muidugi Initial D mangasarjaga, kus auto ühe peategelase rolli täitis. Eestimaa pinnal Toyota AE86-te kohata on üsna ebatõenäoline – mõned isendid on küll autospordis rakendust saanud, ent millal sa nägid viimati tavalist Levinit või Truenot tänaval vastu sõitmas? Kakskümmend aastat tagasi, võib-olla?

Igal ajastul oma nägu

Elu on Viktori jaoks alati ratastel veerenud. Tehnikahuvi sai alguse mootorratastest ning esimesteks autoks olid 1973. Toyota Carina Coupe ning Toyota Timangi pikap. Viimane osteti kohutavalt halvas seisukorras ning sellest sai esimene tema poolt korralikult restaureeritud auto. Kuna Toyotad Viktorile väga meeldisid, soetas mees sõbra käest omale sellesama kollase Levini, mille seisukorda sai tollal napilt seisukorraks nimetada.

Kui küsid, et miks sa kusagil romulas, vanaonu Vello aianurgas või müügiplatsil AE86-te näinud pole, siis võib Viktori poole kavalalt vaadata. Kohe pärast ostmist kaevas keretehnikuna töötav mees kõik Eesti romulad ja aianurgad üles, soetas 3 avariilist doonorautot, ühe veereva rallikere ning ühe sõitva doonori. Kõiki kasutati kollase ‘Hachiroku taastamiseks ning tänase tulemuse saavutamiseks.

Ligi kahekümne aasta jooksul on Viktori hoovist läbi käinud kõiksugused tuuningukultuuri ajastud ja suunad. Ka AE86 on tänu sellele kandnud mitut erinevat maski, isegi nullindatele omane Kiirete ja Vihaste neoontulede-ja-tiibade-hull trend on Toyota kere peal rakendust saanud. Ning kui see tundub naerukoht, siis tasub meeles pidada, et viieteist aasta pärast võidakse praeguste Pandemi ja Rocket Bunny widebody-de üle sama moodi naerda.

AE86 Aastal 2019

Kõikidest aja jooksul teostatud töödest on Toyotale tekkinud omaette kohalolu, justkui oleks Levin täiesti elus. Kapoti all tuksub täielikult ära taastatud 1.6 liitrine 4A-GE mootor, mille hääled aitab esile tuua RS-R väljalase. Ees on reguleeritavad coiloverid ning
kahekolvilised reguleeritavad Bilsteini amordid BMW pealt , taga istuvad Bilsteini ralliamordid koos Mercedes ML lõigatud vedrudega. Kütusepaak ehitati valmis Scania veoki omast ning Viktoril kohe rohkem pähe ei tulegi. Kahekümne aasta jooksul on korda saadetud palju ning ega kõik ei peagi koheselt pähe turgatama. Varsti leiavad oma tee auto alla ka kerged Hayashi Racing veljed.

Parim koht AE86 puhul on vaieldavalt salong, sest seal on jätkuvalt tunda seda nostalgilist 80ndate Jaapani autokultuuri kõrgajastu hõngu. Kandiline armatuur koos läbivate Toyota kirjadega, turvapuur ning ülimugavate pehmete istmetega panevad sind tundma täpselt nagu nooruke driftija 90ndatel kusagil tōge peal. Ägedad kleepsud ning Toyota AE86 mudelid tagaaknal on samuti äge lisand.

Küsisin Viktorilt, et mida ta arvab uuematest Toyotadest, nagu näiteks GT86-st ja Suprast? Ta vastab lühidalt, et ehkki disainilt on nad sümpaatsed, ei pea ta neid enam päris tõelisteks Toyotadeks. “JDM kõrgaeg lõppes ära 90ndatel,” tõdeb mees lõpetuseks.

Meenutused kirevast autominevikust

Kas nõustuda või mitte, on iga ühe enda otsustada. Kõrgaeg oli tõepoolest eelmise sajandi lõpus ning vaevalt see enam kunagi sellisena tagasi tuleb, ent praeguse olukorra üle ma samas ei kurdaks. Sest ausalt, iga auto mis ei ole linnamaastur ja on vähegi sportlikuma iseloomuga, on tänapäeval hea auto.

Props Germanile, kes oli Viktoriga suhtlemisel minu tõlk! (Vene keele oskus jätab mul pisut soovida)

Galerii:

Karl-Erik Idasaar

Comments are closed.