Hobiklõps: BMW 330 E46 “Bullet”

Fotograaf: Алик Маяк Kuigi meile väga meeldivad vanemad autod, siis tänapäeva kiire elutempoga kaasas käimiseks vajavad ka nemad pisut ergutamist....
Read More
Hobiklõps: BMW 330 E46 “Bullet”

Hobiklõps: Dodge Charger aastast ’66.

Fotograaf: Janar Lind Tartu fotograaf Janar Lind püüdis hiljuti kaamera ette ühe vägagi erilise Ameeriklase. Nagu vanasõna ütleb - Enough...
Read More
Hobiklõps: Dodge Charger aastast ’66.

Langeta Kaalu ja Lihtsusta: Kodukootud Lotus 7 Saaremaalt

Fotograaf: Alar Truu Geniaalse Briti autoinseneri ja Lotuse asutaja Colin Chapmani sulest väljus mitmeid imelisi leiutisi - alates veermikutehnoloogiast kuni...
Read More
Langeta Kaalu ja Lihtsusta: Kodukootud Lotus 7 Saaremaalt

Milles peitub Hondade fenomen? Oliveri Acura RSX & Civic Type-R FN2

Milles peitub Hondade fenomen? Oliveri Acura RSX & Civic Type-R FN2

Kohtume Oliveriga täpselt kell 20:00 Haabersti “Sergeis”. Vaid pool nädalat tagasi olime kaamera ette püüdnud tema välksinise Acura RSX’i, ainult et avastada antud Acura mehe Hondade ajaloo jäämäe tipuna. Seega panime hääled sisse tema FN2 Civic Type-R’le ja tulistasime põhjarannikut pidi loojangu suunas. Eelmise loo kangelane Arnold võtab samuti tagaistmel asendi sisse ning alguse saab üks hubane õhtupoolik 8000 p/min seltsis.

Tagasivaade Undeground 2 ajastusse

Käes on “nullindate” keskpaik. Riders On The Storm kõlab peaaegu et iga noore kluti Playstationiga ühendatud telekast ning Videoplanetist laenutatakse massiliselt Kiirete ja Vihaste esimesi filme. Käes on tuuner-kultuuri kuldajastu. Olles inspiratsiooni ammutanud ajastukohasest tuhinast, leidis Oliver tollal oma esimeseks autoks ühe kupeekerega Civicu. “Lahja ning sisuliselt täielik pann,” meenutab mees autot, kuid lisab, et antud ajaga ühildus Honda väga hästi. Sõbrad kahjuks Civicu kitsale tagaistmele aga ei mahtunud ning Oliver asendas masina kiirelt sama kere sedaaniga. Kuid ka see ei kestnud kaua, sest inimsüda pole ealeski rahul.

Kust Hondade lugu algas ning kuhu see tänaseks välja jõudnud on.

Viis-kuus aastat edasi ning Oliver elab Austraalias. Kohalik JDM kultuur annab autohuvile tugevalt vunki juurde ning kodumaale tagasipöördumisel pidi midagi juba ees ootama. “Algul otsisin tegelikult üldse garaaži, kus tulevasi projekte talletada,” räägib Oliver. Kõikidest variantidest kerkis esile just Acura mudel RSX. Kuna kodumaal polnud ühtegi saadaval, leiti lähimad isendid Leedust. Lõunanaabrite menüüs olid pakkumisel sisuliselt vaid “lätituuninguga” sõidukid. Kõige vähem riisimist oli saanud just käesolev Integra, millele oli külge kruvitud vaid üks “ader” ning uksed kaetud ussinahksete kleepsudega. Sel ajal kui Oliver viibis teisel mandril, aitasid sõbrad auto Eesti toimetada, et omanik saaks kohe kasutada.

Esimese asjana hakati pornotuuningut maha keerama. Külge läks viisakama välimusega stangering, paigaldati korralik audiosüsteem ning hooldati üle elementaarsed kuluosad. Vahepeal käis läbi ka sinine põhjavalgus. Tänaseks on RSX’i varustusse lisandunud D2 coiloverid, jäikustalad ning tugevamad pidurid. Välimuse poole pealt näeme carbon tagaluuki-kapotti ning JR velgi. Õhufiltri osas on tehtud tagurpidi tuuningut ehk koonusfilter on asendatud originaalsüsteemiga. Mürasummutus on samuti sees, et ikka auto raskem oleks ja seadusi rikkuda ei saaks! Mootoriks on klassikaline K20 VTEC üksus. Muideks on auto pärit Ameerikast, täpsemalt Miamist.

Leedu märkides Acuraga sai ringi sõidetud neli aastat, muuhulgas pandi siis peale 5% toonklaas. Kuna tegu oli siiski haruldase ja edeva sõidukiga, püüdis masin liiga palju pilke. “Võõras number ja akvaariumina näiv salong tegid kokku hea kombo, kes pikalt sisse jõllitas ilmselt arvaski, et sõidab mõni Vytautas, Neptunase pudel näpus,” meenutab Oliver.

Integra kõrvale soetas mees kiirelt juba teise Honda, musta EK kerega Civicu. Kuid ka see sai kiirelt külge mitmed modifikatsioonid ning pärast masina müüki sai argimasina ülesande uus Honda – FN2 Type-R. Muidugi, vahepeal külastati taas Austraaliat ning seal sõideti vanema, DC4 Integraga.

Vastupidavus on kõige võti

Päike hakkab peatselt loojuma ning proovime saada viimaseid pilte. K20 mootor laulab ning Türisalu ranniku kurvid vahetuvad sekundite jooksul. Miks Oliverile lõpuks ikkagi Hondad meeldivad? Mis on see X-Faktor, mis selle autotootja mudelivalikule niivõrd suure populaarsuse ja ulatusliku järelturu taganud on? VTEC kicked in yo! kindlasti, aga mida veel?

“Vastupidavus,” sõnab Oliver konkreetselt ja jätkab: “Kogu autode alla maetud raha pole kunagi eriti remondile läinud, pigem just modifikatsioonidele. Ning kui sa ise tahad, jääb küllalt raha ka paljudeks muudeks asjadeks üle.” Kõik omatud masinad on siiani rikkekuradi küüsist pääsenud. Kuigi Civicutele on järelturg üüratu lai, on üllataval kombel RSX’ga võimalused piiratud. Näiteks – kui soovid visuaalselt oma masinat massist eristuvamaks teha, ootab sind valikus vaid paar ülepingutatud bodykitti ja sellega asi piirdub.

Kõiki omatud autosid on läbinud sarnane tuuningujoon. Praegune FN2 Type-R on saanud täiendust salongi musta lae, punaste valgustite, audiosüsteemi, mürasummutuse ning uute korvistmete näol. Samasugused modifikatsioonid on läbi tehtud ka eelmiste sõidukitega, kusjuures nii mõnigi jupp on edasi kandunud läbi mitme auto. Eksterjööri poolest on FN märgatavamaks muutunud tänu kuldsetele Advani velgedele ning stangelisadele. Coiloverite ring ootab samuti toanurgas oma järjekorda.

Ma polegi kindel kuidas seda seletada, aga Hondades lihtsalt peitub mingisugune maagia. Umbes nagu igas autos oleks justkui tükike vahtralehe uljust. Kevadõhtul kusagil Tabasalu taga mäest alla vteccimine tuletab pidevalt meelde aega kui ise load sain ja samal viisil ringi “peenestasin”. Aga kes teab, äkki see ongi nende eesmärk. Lubada sul südamerahuga piirajas elada ning samaaegselt mingisugust nostalgiat pakkuda.

Fotod: Reimo Paevere, Karl Idasaar

Karl-Erik Idasaar

Comments are closed.