Aasta siis oli 1965: kuidas ehitada valmis üks stiilne Volkswageni kastikas?

Fotod: Ralf Tafenau / @carswithralf Nagu ütles Ivo Linna - aasta siis oli kuuskümmendviis. Täpselt sel ringil ümber päikese veeres...
Read More
Aasta siis oli 1965: kuidas ehitada valmis üks stiilne Volkswageni kastikas?

Hobiklõps: BMW 330 E46 “Bullet”

Fotograaf: Алик Маяк Kuigi meile väga meeldivad vanemad autod, siis tänapäeva kiire elutempoga kaasas käimiseks vajavad ka nemad pisut ergutamist....
Read More
Hobiklõps: BMW 330 E46 “Bullet”

Hobiklõps: Dodge Charger aastast ’66.

Fotograaf: Janar Lind Tartu fotograaf Janar Lind püüdis hiljuti kaamera ette ühe vägagi erilise Ameeriklase. Nagu vanasõna ütleb - Enough...
Read More
Hobiklõps: Dodge Charger aastast ’66.

Kaheksa Sekundit Suitsu Ja Tuld: TRF.44 Tartu Drag Race

Kaheksa Sekundit Suitsu Ja Tuld: TRF.44 Tartu Drag Race

Lähen kolmapäeva või neljapäeva öösel kusagile Tallinna külje alla kiirendust vaatama ja mul viskab seal üsna kiirelt, nii umbes veerand tunniga kopa ette. Lähen ametlikule kiirendusetapile ning suudan endalegi üllatuseks seal pikki tunde veeta. Põhimõtted ja võistlevad autod on mõlemal juhul suures ulatuses sarnased, kuid “õige” üritus suudab alati rohkem kütkestada. Ilmselt on drag stripi ümber laskuv professionaalne õhkkond niivõrd paeluv.

Lisaks hiljutisele Street.ee hooaja avamisele, lehvitas TRF.44 äsja stardilippu ka Eesti kiirendushooaja avamisele. Räpina maantee algus pandi kinni ning pitsapoisid pidid leidma teise kodutee. Võistlusdistantsiks määrati 1/8 miil, mis läbiti kiiremate poolt keskmiselt kaheksa suitsu-ja-tulerohke sekundi jooksul.

Ilm oli ideaalne ja masinapark mitmekülgne. Alustan kohe ühe oma lemmiku – Kopikaga. Tegu on vana Žiguliga, mille aiste vahele on langetatud Mitsu Evo seeria pealt tuntud 4G63 turbomootor. Helesinine värvkate ning detailiderohke viimistlus lõid äärmiselt unikaalse vaatepildi. Tagatipuks lidus auto rajal kõigil eest ära nagu homset polekski.

Piirde ääres jalutades võis märgata päris mitut ikoonilist kolmikut. Üheks ublikumagnetiks olid kolm Nissanit, kaks neist kandsid uhkelt GT-R märki. Kellel Grand Touri kolmanda hooaja pilootepisood vaatamata jäi, võisid imetleda kuldset triot Ameerikamaalt. Camaro, Challenger ning Mustang – kõik ühes.

Võistlustules

Esimesed pool päeva möödusid kvalifikatsioonsõitude käes, tõeline pidu hakkas pihta aga eliminaatoriga. Ehkki Super Comp, Bike ning Outlaw klassid seekord rahva ette ei ilmunud, oli sellegipoolest tegu väärt spektaakliga. Otsa tegid lahti RWYB klassi sõitjad.

Kellele dragimaailm võõras on, siis lühend Run What Ya Brung tähistab igamehe klassi. Ehk maakeeli – kui su auto on tehniliselt sobilikus seisukorras, võid ka oma tädi B5 Passatiga joonele tulla. Võistlusarvetus seal muidugi puudub.

Kõige põnevam oli ilmselt jälgida Street A/B ning Super Gas klassi sõidukeid. Keskmisele Eesti autospordi fännile leidus kindlasti kõike. Meeldivad sakslased? Siis tõstsid suunurgad ülespoole S54 röökimine mitme E46 M3 nahas ning vihaste turbo-Audide peadpööritavad kohaltsööstud. Ma pole kunagi BMW-mees olnud, kuid viskaksin eraldi pöidlad püsti alloleva pildi M3 omanikule meeldejääva sõidu eest. Tõsiselt äge! Mainimata ei saa jätta ka väga efektseid burnoute.

Kui tehnikasport kusagil jutuks tuleb, saab kiirendussport esimesena asjatult puid alla. Loomulikult nõuavad ralli ja ringrada meeltult oskust, kuid vastupidiselt levinud arvamusele ei piirdu drag ainult sirgjoonelise gaasivajutamisega. Hea aja kirja saamiseks pead väga hästi tundma oma autot, omama ülikiiret reaktsioonivõimet ning olema suuteline (suurt) jõudu stabiilselt maha panema. Burnout’i tegemise oskus on samuti suur pluss. Tagatipuks ei tohi sa oma klassi ajapiiri lõhki sõita. Sõitjatele on see väga lõbus, mõistsin seda alles siis kui täpselt kaks aastat tagasi ise oma Saabiga siin Tartus osalesin.

Nagu me ülaltoodud piltidel näeme, siis Ameeriklased näevad jätkuvalt dragstripil välja nagu kalad vees. Isegi kui aeg hea ei tule, on stiilipunktid garanteeritud. Kuid ega jaapanlasedki kaugele maha jää.

Mutu ja 55HOF

Või Ford Mustang GT ning Nissan GT-R. Kõikidest paaridest kes rajale läksid, jätsid need kaks uskumatult kustumatu mulje. See oli suisa filmilik, vähemalt stardikaare tagant vaadates. Nähes neid kahte mürisedes kuusepuu poole veeremas, tõusid ihukarvad püsti. Umbes nagu sa teaksid, et midagi väga-väga head on kohe juhtumas.

Kuidas seda nüüd sõnadesse panna? Seda kas omanike vahel oli väike sportlik rivaalitsemine, ma ei tea. Aga autode kohapealt tundus see küll nagu pisut romantiseeritud olukord. Uueks Godzillaks dubleeritud superautode tapja Nissan GT-R versus mustas kuues tige kappamisvalmis Mustang. Viieliitrine V8 versus topeltturbo V6. USA versus Jaapan. Mustangi ülbe burnout nelikveolise kõrval näis kui süüdimatu väljakutsena. Korraks tabab stardiala vaikus ning kuusepuu süttib. Kui sind ennast kohal ei olnud, võid järgneva ettekujutlusvõime hooleks jätta. Märksõnaks jääb ikkagi – eepiline!

Mõlemad autod sõitsid välja vägagi sarnase aja, GT-R saades kirja 7.6 ning Mustang 7.9 sekundit. Ainuüksi kogu selle duelli vaatamine oli väärt kohaletulemist. Kodumaa kiirendussport ei väsi tõesti kunagi üllatamast.

Fotod: Autor

Galerii:

Karl-Erik Idasaar

1 kommentaar siiamaani...

Joosep Järv Kommentaar jäetud 12:09 - juuni 3, 2019

Kahju, et kiirendusautod pilti ei mahtunud. Poeuusi peldikuid ei viitsi vaadata, veelvähem on nendekohta midagi lugeda.
Madala kuue sekundi autosid oli kaa kohal aga kaheksa on teema…

Comments are closed.

Comments are closed.