Hobiklõps: BMW 330 E46 “Bullet”

Fotograaf: Алик Маяк Kuigi meile väga meeldivad vanemad autod, siis tänapäeva kiire elutempoga kaasas käimiseks vajavad ka nemad pisut ergutamist....
Read More
Hobiklõps: BMW 330 E46 “Bullet”

Hobiklõps: Dodge Charger aastast ’66.

Fotograaf: Janar Lind Tartu fotograaf Janar Lind püüdis hiljuti kaamera ette ühe vägagi erilise Ameeriklase. Nagu vanasõna ütleb - Enough...
Read More
Hobiklõps: Dodge Charger aastast ’66.

Langeta Kaalu ja Lihtsusta: Kodukootud Lotus 7 Saaremaalt

Fotograaf: Alar Truu Geniaalse Briti autoinseneri ja Lotuse asutaja Colin Chapmani sulest väljus mitmeid imelisi leiutisi - alates veermikutehnoloogiast kuni...
Read More
Langeta Kaalu ja Lihtsusta: Kodukootud Lotus 7 Saaremaalt

Hispaania veri vemmeldab: Cupra Ateca & Leon Cupra ST

Hispaania veri vemmeldab: Cupra Ateca & Leon Cupra ST

Volkswageni kontsernis on aset leidnud üks lahkuminek. Cupra on nimelt otsustanud, et ei soovi enam SEATi logoga tagaluuki jagada ning sõitis möödunud aastal “See you again” muusikapala saatel emabrändi juurest minema. Cupra pukis tegutsevate asjapulkade sõnul oli see uute klientide meelitamiseks vajalik lüke. No kas just ilmtingimata vajalik, seda näitab tulevik. Uudishimu oli aga põletav, mispärast viisime proovisõidule sportbrändi debüütauto Cupra Ateca, võttes kontrastiks kaasa tema sugulase, Leon Cupra ST.

Kas linnamaastur võib äge olla?

Ütlen otse ära – ma vihkan linnamaastureid. Mitte isegi niivõrd nende ebamaasturliku olemuse pärast, vaid selletõttu, et nad on vaikselt tapmas traditsioonilisi ja vähemalt minu silmis, normaalsemaid keretüüpe. Luukpärad on nüüdseks juba ohustatud liik ning ega sedaanid-universaalidki selle kaartule eest kaitstud pole. Paraku joostakse parketimaasturite suunas zombilikult amokki ning müüginumbrite hoidmiseks peavad olukorraga adapteeruma ka performance-brändid.

Kuna ma armusin möödunud suvel Leon Cuprasse niivõrd sügavalt ära, olin ma tegelikult Ateca suhtes üsna positiivselt meelestatud. Sealt pidi ainult head tulema. Ja tuli! Rohkemgi kui oodata võis.

ESC Sportrežiim sätitud, selektor Cupra peale keeratud, pidur põhja ning gaas peale – ekraanile ilmub “Launch Control Ready”. Pidur lahti ning järgmise murdosa sekundi jooksul käib kaelas väike praks ning ma löön oma kukla valusalt vastu pehmet peatuge ära. Viis koma kaks sekundit ja sada on sees. See pole lapsed-trenni-ja-tagasi parketidžiip, see on neetult kärme ja reibas auto.

Atecaga on väga lihtne kiiresti sõita, ta on suisa nii reibas ja andestav, et lubadest ilma jäämine on sellega täpselt sama lihtne. Šassii oleks justkui sulgkerge ning masin voolab kurvidest läbi vägagi delikaatselt.Vedrustus on piisavalt jäik ning lubab kurvi siseneda tõesti hirmuäratava tempoga, kuid päeva lõpuks annab nelikveolise maasturi füüsika ikkagi tunda ning auto “vajub aapeksis läbi”.

Aiste vahel tuksub juba tuttav, Volkswageni EA888 2.0 turbomootor (296hj), mille vana DSG-kast asendati uuema, 7-käigulise üksusega. Viimane vahetab võrreldes Leoniga käike kordades sujuvamalt. Kohustuslikus Järvevana tunneli helitestis lasi Ateca kuuldele kriiskava turbovilina ning suveõhtuse lõkkepraksumise. Ja parim asi selle mootori juures? See ei tarbi absoluutselt kütust. Esimest korda elus ei suutnud ma raske jalaga proovisõiduauto paaki tühjaks sõita. Keskmiselt võtab Cupra 8-9 liitrit sajale.

Välimus on piisavalt edev et eristuda tavalisest Atecast. Sportlikum spoileriring, suuremad veljed ning neli summutitoru annavad auto iseloomust küllaga märku. Cuprale on ka külge kruvitud uus, läikiv pronksikarva kaunis märk. Kuid ilma CUPRA kirjadeta stangedel, võib Ateca nii mõnelegi nooremapoolsele autohuvilisele tunduda kui GTA mängust pärit väljamõeldud sõiduk.

Ateca Leoni vastu ei saa

Ei mäletagi millal ma viimati niimoodi suunurgad kõrvuni autoga ringi sõitsin. Taaskohtumine Leon Cupraga lõi jälle lõkkele juba minevikku vajuva armastusafääri selle hispaanlannaga. Leon ST ei ole kindlasti enda segmendis võimekuselt parim auto, kindlasti mitte, aga ta pakub oma hinna eest kõige paremat tasakaalu kõikide entusiastile tähtsate omaduste vahel. Jutt on loomulikult uutest autodest.

See kiirendab paremini kui Ateca, see läbib kurve puhtamalt ja väledamalt kui Ateca ning on mugavam ja ergonoomilisem kui Ateca. Pagasiruum on samuti kordades suurem. Leon Cupra on ka üks vähestest uutest sõidukitest, mis on suutnud säilitada vanakooli roolitunnetuse. See on toores sõidukogemus tänapäevases võtmes.

Aga kui Leon niivõrd hea on, siis kas üldse tasub Ateca poole vaadata? Kindlasti jah! Cupra garaažis möllavatele poistele tasub igal juhul au anda, et nad on suutnud poemaasturist ehitada midagi niivõrd elavat ja väljendusrikast. Jaa, loomulikult on ju olemas M-, AMG- ja RS versioonid Saksa džiipidest, kuid Cupra pakub justkui palju maalähedasemat kogemust. Sa tunned autot, teed rehvide all ning enda verd vemmeldamas. Selline nähtus on uute poolsüldistatud sõidukite puhul üsna harv.

Mõistetavalt, Atecal on ka mõned vead. Juhipositsioon on väikebussilikult liiga kõrgel ning topsihoidjad on liiga kitsad, et sinna mahutada üks värske statikohv. Aga need on tegelikult täiesti tühised probleemid, sest niivõrd elujõulise autoga sõites sa unustad need. Oma esimese mudeli puhul on Cupra igaljuhul teinud väärt tööd!

Estas Bueno, Cupra!

Eritänud Tabasalu Ringrajale ning SEAT Club Estoniale!

Fotod: Karl Kirs

Karl-Erik Idasaar

Comments are closed.